Krohviga kaeti nii sise kui ka välispindu, hoonele värvi andmiseks tooniti mõnikord krohvi, näiteks Tikali ümarplatvormi puhul. Perioodi lõpul võeti kasutusele astmikvõlv. Klassikaline ajajärk Klassikalisel perioodil iseloomustab enamikku ülikute ehitisi võlvi kasutamine kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv, mis näitab ehituse mahu head tõusmist
tootedisaini rajajad. Algsest vabriktoodangu vastasest liikumisest saab hoopis selle edasiviija.
(lisaks luksusliku alternatiivi loomisele ja funktsionaalsusele)
Antoni(o) Gaudi (1852-1926). Güell´i pargi peasissepääs.
Art Noveaulik liikumine sünnitab fantastilisi vorme; endiselt loodus kui orgaaniline keskkond
kui lähtekoht, loobumine klassitsistlikust sirgest vormist. Üha põnevam ornamentika
(kivimosaiigid)
Antoni(o) Gaudi (1852-1926) Casa Batlló
Hector Guimard. Metroo sissekäik Pariisis (Porte
Dauphine).
Peter Behrens. Suudlus.
Peter Behrens (1868-1940). AEG turbiinitehas, Berliin, 1909.
(
annaabi.ee 
