maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele.
Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele
126. Mis juhtub basaltse kivimi/savikivimiga T ja P tõustes regionaalsel metamorfismil? Kuidas muutub kivimite mineraloogia, kristallide suurus kuju ja orientatsioon. Millise rea need kivimid moondel moodustavad? 26 127. Savikivim argilliit - kilt kristalliline kilt gneiss migmatiit kui kivimite moondeline rida T ja P tõustes (madala ja kõrge astmega metamorfsed kivimid kuni kivimiteni nende ülessulamise piiril). 128. Mis juhtub savimineraalidega nende metamorfismil? 129. Milline kivim moodustub monomineraalse lubjakivi ja - liivakivi moondel regionaalse metamorfismi tingimustes juhul kui keskkonda ei kanta uusi keemilisi elemente? 130. Kontaktmoone - selle sisu. Milline moondefaktor on kontaktmoondel kõige olulisim? Kus maakoores toimub kontaktmoonde kivimite moodustumine? Kontaktmoone: tekib tarduvate magmakollete ümbruses
annaabi.ee 
