Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väljasuremist
kasutada taimed ja mikroorganismid. Toimub ka leostumine ehk vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Porsumist esineb rohkem, kui rabenemist. Tegurid on süsihappegaas, hapnik ja vesi. Soodustab soe ja niiske kliima. Rabenemine – ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Mida peenemateks osakesteks kivimind murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Kivimi keemiline koostis ei muutu.Tegurid: temperatuuri kõikumine, jää, tuul ja vesi. Soodustab kuiv ja külm kliima. Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndites, kõrgmäestikes. Mulla koostis – Mullad sisaldavad eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa. Mulla ehitushorisondid – huumuskiht, sisseuhtekiht, lähtekivim ja aluskivim.
annaabi.ee 
