triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt. Ookeaniline maakoor on peenem, tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt. Konvektsioonivool-protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole, väiksema tihedusega maapinna suunas, mistõttu tekibki ringvool e. konvektsioonivool. Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline element , mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina
maapõue. Maapõu aga käitub kui reservuaar, vesi jääb sinna alles. Juba praegu on maailmas palju maid, kus vesi on muutunud defitsiidiks. Kui vihm sajab taevast alla, siis osa läheb jõgedesse ja järvedesse, osa aurustub ära, osa langeb maapinnale ja osa kasutavad ära taimed. Kui vesi maapinnale langeb ja mulla sisse hakkab imbuma, siis tuleb varsti ette koht, kus enam seda vett läbi ei lase. Seda kohta nimetatakse sette- ja kivimikihtideks. Seal asubki puhas joogivesi. Inimesed on selle vee kättesaamiseks leiutanud kaevu. Kui põhjavesi tuleb näiteks orust välja, siis tekib allikas. Allikas voolab jõgedesse, järvedesse ja merre. Nagu me teame, et märg muld on porine ja poriloigust vett ei jooda. Muld rikastab ja puhastab vett. Põhjavesi võib ka saastuda. Tavaliselt juhtub see inimese hooletuse tõttu. Seal kus kasutatakse palju vett, seal puhastatakse ja filtreeritakse seda vett. Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest
annaabi.ee 
