Kuu 3 hüpoteesi Kuu tekkimise kohta 1. Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. "Katastroofihüpotees" Marsi-suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning ta tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti kiirusega 1,03 km/s. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest ta teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi.
korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Marsi- suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu faasid · Noorkuu ajal asetseb Kuu Maa ja Päikese vahel ning teda pole võimalik Maalt näha. · Paari päeva pärast ilmub taevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. · Täiskuul paistab Kuu ümmargusena. · Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks.