ning samas suunas pakseneb ka pealiskord. Eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu siin setteid. Pealiskord : Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Eesti ala oli valdavalt maismaa ning allus kurrutusele, seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub oste vanaaegkonna kivimeil. 3.2 Pinnakate Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudeda kivimid, mis Eesti alale kujunenud jääaegade ja jäävaheaegade jooskul. Pinnakatte moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem moodustunud setted. Sete on kivmite murendist või organismide jäänustest joosnev pude aine. Peamiseks pinnakattematerjaliks on moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja-
paik Põhja-Eesti klindi jalamil. 11. Ordiviitsium Ordoviitsiumi ajal hakkasid ladestuma lubjakivid. Ordiviitsiumi ja siluri ajastu kivimid sisaldavad rohkesti fossiile. 12. Silur Siluri ajastul jtkus lubjakivi tekke, siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal. 13. Devon Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri.Devonist kvaternaarini allus Eesti maismaa valdavalt kulumisele, seetõttu asetseb Eesti pinnakate otse vanaaegkonna kivimeil. 3) Settekivimiline pealiskord kujunes Palesoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. (pealiskord on settekivimiline ja pinnakate koosneb puredatest setetest). Settekivimid tekkisid oraganismide jäänuste ladestumisel veekogu põhja või murenemissaduste kuhjumisel maismaal ja nende hilisemal kivimstumisel. 4) Arvatakse, et vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik
Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub otse vanaaegkonna kivimeil. 3.2Pinnakate Millal kujunes Eesti pinnakate? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid,mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul.Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m). Millest koosneb pinnakate?
(vt kasutatud kirjandus 2) 6 Foto 4, laamade liikumine (http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/images/Vulkanism_ja_laamtektoonika. jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island). Selle vulkanismitüübi tagajärjel tekivad ookeani keskahelikud, mustad tossutajad ja ookeaniline maakoor. Peamiseks pursketüübiks on basaltne laava. (vt kasutatud kirjandus 2) Põrkuvate laamade vaheline piir 7 Foto 5, Vesuuv, Itaalia (https://www.google.ee/url?
annaabi.ee 
