lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgesti tunda. Järgnesid ka järeltõuked, kõige tugevamad olid umbes 10 minutit ja 30 minutit hiljem. Seismograafi abil registreeriti järeltõukeid veel novembris. Inimesed arvasid, et tegemist oleks olnud hoopis allveelaeva plahvatusega aga mitte maavärinaga.
tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele, peatusid nad ühe räämas ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi, mille
annaabi.ee 
