sügavas kooskõlas, sest vaid nii on võimalik inimese ja rahvana ellu jääda ja kesta tuhandeid aastaid. Loona on pidevas muutumises ja see liikumine on kätketud ajastajaringi. Kui loona üks ring on lõppemas ja teine algamas, on maarahval tähtsaimad pühad – jõulud. Niipalju kordi on meie maal loodud ajastajaringi ning inimene on tervitanud valguse ja elu tärkamist. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loona tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet. Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad on maarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust, võiks jõuluski meeles pidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24
Soome ja Norra piiri äärsed alad on tänaseni paljude kilomeetrite kaupa peaaegu inimtühjad, kui mitte arvestada sõjaväge ja piirivalveväeosi. Vanade asulakohtade kadumist ja elanike ümberasustamisi põhjustas ka hüdroelektrijaamade rajamine. Koola poolsaare saamide sotsiaalsed ja rahvusprobleemid Sunnitud ümberasumine koduküladest ,,heakorrastatud keskasulate" mitmekorruselistesse kivimajadesse, mida esitati elamistingimuste parandamisena, tõi kaasa mitmesuguseid keerulisi ja osalt seni lahendamata sotsiaalseid probleeme. Paljude koolasaamide jaoks tähendas ümberasumine sotsiaalse staatuse langust, kuna sobiva töökoha puududes tuli leppida vähem tasuvate madala staatusega töökohtadega. Mõnigi kord oli tegemist varjatud tööpuudusega. Löögi alla langes ümberasujate majanduslik toimetulek - elades keskasula mitmekordses kivimajas ning lahtirebituna kodustest
annaabi.ee 
