Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük
Rohkesti leidus luude ja nahkade töötlemisriistu ja lihvimiskive. Kunagise järve põhjast leiti luust nooleotsi. Arvatavasti olid need sattunud sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Lisaks leiti ka hülgeluid. Kunda kultuur on oma nimetuse saanud Kunda asula järgi. Noorem kiviaeg Alguseks loetakse Eestis savinõude valmistamist ja kasutuselevõttu. Lisaks keraamikale jõudis noorema kiviajal Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Noorema kiviaja lõpus hakkasid kujunema talud. Külas võis olla 2-4 majapidamist, seega elas külas 20-50 inimest. Ka kaubandus oli juba üsnagi arenenud. Tööriistadena hakati valmistama kirveid, odasid, nooli. Paikne eluviis. Venekirves venekujuline tööriist. Levis kivi- ja pronksiajal. Kammkeraamika kultuur - Eestisse jõudis kammkeraamika umbes 4000 aastat eKr. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee
ka keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi alguseks Eestis. Keskmisel kiviajal elasid Eestis Kunda kultuuri inimesed. Koos selle looga mängitakse ajateljel ette ka sündmused samal ajal mujal maailmas! Eesti noorem kiviaeg Noorema kiviaja alguseks Eestis loetakse keraamika valmistamise algust, mis toimus Eestis umbes 5000 aastat e.Kr. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. 4. Pronksiaeg 1800-1100 eKr Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu, relvi ja ehteid. Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes, rajati esimesed põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Saaremaal ja rannikualadel ehitati ka kindlustatud asulaid, kus tegeleti kaubanduse ja pronksivalamisega
annaabi.ee 
