Pronksiajal viitavad valuvormid, tiiglid, slakitükid, väga harva ka pronksesemed. Vanemast ponksiajast on teada vähe asulakohti, nooremal pronksiajal nende arv suureneb. Üldiselt koosnes tolleaegne asula 23 pikkmajast. On oletatud asustuse kiiret kasvu, mis jõudis oma maksimumini just nooremal pronksiajal. Matmispaiku on teada palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi. Kääpad olid suuremad lõuna pool, neist suurima kõrgus on 10 m ning läbimõõt 50 m. Sellistes kääbastes võis olla väga mitmesuguseid siseehitusi; näiteks kivikirste, puust kambreid ja kirste. Kivikuhjatistes olid sisemised kivikonstruktsioonid tehtud suurematest kividest, kui need, mis moodustasid kuhjatise. Surnud maeti selili, riietatult. Panusteks olid meestel mõõgad, odad, ehtenõelad; naistel pistodad, noad, kaelavõrud, mitmesugused erinevatest materjalidest nõud.
Teraviljadest nisu, oder. Skandinaavia pronksiaeg u 1800500 eKr. U 3000 eKr Skandinaavias vask. Algul toodi sisse vaskesemeid, peagi oma metallitöö. Järk-järgult arenenud pronksivalu. Igapäevaste tarbeesemete juures jätkus kiviaeg. Pronksivaluvormid, tiiglid, slakitükid. Nooremal pronksiajal toimus asustuse kiire kasv. Matmispaiku palju. Taanis, Lõuna-Rootsis, Lõuna-Norras varasel pronksiajal suured liiva- v mullakääpaid, põhja pool kivikuhjatisi. Mitmesugused siseehitused Algul laibamatus, hiljem põletusmatus. Piirkonnas seda esmalt Taanis. Panuseid rohkem kultuuri keskustes, nende hulk haudades vähenes aga perifeeria suunas. Põletusmatustega urnid. Ka põletusmatus, kus luud pandi lihtsalt lohku. V vähe on teada kohti, kus surnuid põletati, ilmselt väljaspool kalme ala. Laevkalmed. Taanis tammekirsthauad: maeti laipu, kirstud sulgusid hermeetiliselt säilinud rõivaid, juukseid, inimnahka. Kiviki kalme Skånes Rootsis
annaabi.ee 
