kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Agromelioratiivsed võtted Mullad on neutraalsed ja lupjamist ei vaja. Ei vaja ka kuivendamist. Koreserikka rähkmullaga pinnal võib teostada kivikorjamist. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast. Peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähem Raplamaal ja Hiiumaal. Leostunud mullad hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Leetjad mullad hõlmavad 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast, üles haritud 63%. Enamlevinud Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal.
viljakad ja head mullad, kus saab pea kõiki põllukultuure kasvatada. Koreserikkale rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk. Põõsarindele kasvavad sarapuu, kadakas, kuslapuu, türnpuu. Metsad võivad haigestuda. Agromeliotariivsed võtted Leostunud mullad ei vaja lupjamist. Mullad, mis asuvad selle põllumassiivi aladel ei vaja lupjamist ning on neutraalsed. Ei vaja ka kuivendamist. Kivikorjamist võib teha koreserikkal rähkmullal või lihtsalt rähkmullal, kuna seal võib esineda väikekive/maakive.
annaabi.ee 
