1 Uus rahvas kohanes Eestis, segunes kohalikega ja jäi paikseks. Sel ajal tekkisid ja suuremad ja paremini kaitstud asulad ning hakati rajama põlde. Eesti ja kogu Ida Euroopa vanimad põlispõllud paiknesid Tallinna lähedal Rebala küla väljadel. Põllud olid nelinurkse kujuga, umbes paarikümnemeetrise küljepikkusega maalapid, mis olid hoolikalt kividest puhtaks korjatud. Põldude ümber olid kivikoristusel tekkinud põllupeenrad. Kuna viljakas mullakiht Põhja eesti paesel pinnasel oli õhuke ja põllud kurnati kiiresti välja. Metsaalade põldude puhastamine oli ränkraske töö. Mets tuli kõigepealt maha raiuda ja lasta kuivada. See võttis paar aastat aega, siis põletati puud ning maa kattus tuhakihiga, sinna külvati seeme. Seda põldu nimetati alepõlluks. Põllu tegemisest võttis osa terve küla. Mehed juurisid kände, naised ja lapsed tassisid oksi ja väiksemaid puid tulle.
esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha? Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti Hiina keisri matmispaik koos terrakota sõduritega, siis tuli turiste sadade tuhandete kaupa. Seega
annaabi.ee 
