Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa- alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad). Kasvukoha suhtes pole harilik kadakas nõudlik, liivmullaga lagedatel aladel kasvab ta laiuva ja hargneva põõsana. Kuigi juurestik on maapinnalähedane,talub hästi õhu kuivust ning nii madalat kui kõrget õhutemperatuuri. Vaid väga külmadel talvedel esineb külmakahjustusi, peamiselt üksikute
alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Loopealsetel pakub talle seltsi tavaliselt türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kukerpuu ja magesõstar. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad). Kasvukoha suhtes pole harilik kadakas nõudlik, liivmullaga lagedatel aladel kasvab ta laiuva ja hargneva põõsana. Kuigi juurestik on maapinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ning nii madalat kui kõrget õhutemperatuuri. Vaid väga külmadel talvedel esineb külmakahjustusi, peamiselt üksikute puude