tundmatuseni muutunud. Nii Constantin Grewingki kui hiljem ka Richard Hausmanni arvates elati Eesti alal kiviaja tingimustes kuni rooma rauaaja alguseni, kuigi üksikuid metallesemeid tunti ja kasutati. (Grewingki 1882, lk 58; Hausmann 1896, lk 12). Eelrooma rauaaeg eraldi perioodina hakkab arheoloogilises terminoloogias esinema alles 1920. aastate keskpaiku, kui Schmiedehelmil õnnestus uurida üht selle perioodi algusse kuuluvat kivikirstkalmet Jäbaras (kalme A), kust leiti meie tollased vanimad raudesemed (Schmiedehelm 1926). Sellel perioodil alustati raua kasutuselevõttu. Raud materjalina oli tugevam ja vastupidavam kui kivi või pronks ja seepärast tõrjuski teised materjalid tööriistade puhul välja. Siiski suudeti raudesemeid hankida vähe, sest raud oli kallis. Eelrooma rauaajal jätkusid mõningad traditsioonid: kivikirstkalmetesse matmine, samade esemete valmistamine, tehti lohukive
Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed (kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme. Saaremaalt haruldane laevmatus, kõige suurem Läänemere ääres teadaolev. Maeti Rootsi viikingeid, pärit 8 saj. Maetud umbes 45 viikingit + Kuningas Ingmari haud. (2 laevmatust samal ajal). Kaasa hulga lahingumõõkasid.
annaabi.ee 
