Üldiselt koosnes tolleaegne asula 23 pikkmajast. On oletatud asustuse kiiret kasvu, mis jõudis oma maksimumini just nooremal pronksiajal. Matmispaiku on teada palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi. Kääpad olid suuremad lõuna pool, neist suurima kõrgus on 10 m ning läbimõõt 50 m. Sellistes kääbastes võis olla väga mitmesuguseid siseehitusi; näiteks kivikirste, puust kambreid ja kirste. Kivikuhjatistes olid sisemised kivikonstruktsioonid tehtud suurematest kividest, kui need, mis moodustasid kuhjatise. Surnud maeti selili, riietatult. Panusteks olid meestel mõõgad, odad, ehtenõelad; naistel pistodad, noad, kaelavõrud, mitmesugused erinevatest materjalidest nõud. Panused haudades vähenevad geograafilises ruumis perifeeria poole liikudes kuni täieliku kadumiseni. Samuti vähenevad panused aja möödudes
hooned. Hakati ehitama kindlustatud asulaid (nt Biskupini Poolas). Ka savist seinadega elamud. Seinu on värvitud. Kalmistud suured. Maeti laipu, järjest rohkem ka põletatult. Kultuuri arenedes jäid kasutusele peamiselt põletusmatused. Kalmistud kasutusel pikka aega. Põletusmatused saviurnides, panusteks omakorda savinõud. Algul kaeti urn tihti teise savinõuga. Rohkesti ka põletusmatust, kus luud asetatud kohe hauda. Vahest haudu pealt või põhjast sillutatud, ka kivivooderdusi, isegi kivikirste. Keraamika: mitmekesine (amforad, tassid, vaagnad jm). Varem lõikeornament, kühmud, hiljem maalitud keraamika. Geomeetriline motiiv, ent ka looma- ja inimesekujutisi. Varasemal perioodil sangaga kanne, millel naiserinnakujulised kühmud. Pole teada, kas keraamika Lausitzi kultuuris spetsialiseerunud. Tõsine käsitööala oli metallitöötlemine. Majanduse aluseks künnipõllundus. Palju säilitusauke. Põhiliselt nisu, oder; aga ka hirss, rukis, kaer, uba, lääts