Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud. Üllatav, aga need tohutud kivikolossid sisaldavad vaid üht, Cheopsi püramiid erandina kolme hauakambrit. Sellesse pääseb kitsaste käikude kaudu, mille algus oli peidetud tervet püramiidi katva kivikihi alla. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt nii, et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber
Kuigi tegemist oli suhteliselt nõrga purskega, paiskas äkiline plahvatus kraatrist välja tulikuumi pimsskive ja üle kraatriservade voolav vulkaaniline purdmaterjal sulatas mõne hetkega mäenõlvu katnud lume ja jää. Kuumad veevood paiskusid kiirusega 150 km/h mööda nõlvu alla, haarasid endaga kaasa kive ja pinnast ning muutusid mudasteks laviinideks, mis sööstisid kiirust ja massi kogudes mööda jõeorge edasi. Mõnes laviinis oli muda ja kivikihi paksus kuni 50 m. Umbes 2,5 tundi pärast purske algust jõudsid võimsad laviinid kraatrist 50 km kaugusel Lagunilla jõe suudmes asuvasse Armero linna. Teadlaste hinnaguil liikus mudalaviin kiirusega 35 km/h, rebides kanjoni nõlvadelt välja puid ning pinnast kuni 80 km kõrgusel üle normaalse veetaseme. Kitsast kanjonist välja pääsenud 30 m paksused mudamassid valgusid kiiresti laiali ning liikusid edasi 3-5 m kõrguste voogudena. Laviinil kulus linna laastamiseks ja enda
annaabi.ee 
