Laevkalmeid on leitud ka Kuramaalt, Ahvenamaalt ja Eestist. Taanis maeti pronksiajal ka tammepuust tehtud kirstudesse, selles kalmevormis oli tegu laibamatusega. Kuna niisugused kirstud sulgusid hermeetiliselt, siis on neis kohati väga hästi säilinud rõivaid, juukseid ja inimnahka, samuti on osaliselt inimesed mumifitseerunud. Dateering sellisele matmisvormile on 13701345 eKr. Tuntud pronksiaegne matmispaik on Kiviki kivikalme Rootsis. 75 m läbimõõduga kalmes oli kesksel kohal suur kivikirst, mille kivid olid kaunistatud. Kujutatud oli neil mitmesuguseid tseremooniad. Analoogilisi kujutisi on küll olnud mujalgi, ent siiski üsna harva. Omalaadseks muististeliigiks oli nooremal pronksiajal ja rauaaja alguses põlenud kivide hunnikud. Neid on seotud teiste muististega, st kalmete ja asulakohtadega, kuid mingit otsest seost pole olnud võimalik kindlaks teha
Mitmesugused siseehitused Algul laibamatus, hiljem põletusmatus. Piirkonnas seda esmalt Taanis. Panuseid rohkem kultuuri keskustes, nende hulk haudades vähenes aga perifeeria suunas. Põletusmatustega urnid. Ka põletusmatus, kus luud pandi lihtsalt lohku. V vähe on teada kohti, kus surnuid põletati, ilmselt väljaspool kalme ala. Laevkalmed. Taanis tammekirsthauad: maeti laipu, kirstud sulgusid hermeetiliselt säilinud rõivaid, juukseid, inimnahka. Kiviki kalme Skånes Rootsis. Kuhjatise läbimõõt 75 m. Selles suur kivikirst, mille kivid kaunistatud. Neil kujutatud mitmesuguseid tseremooniaid. Põlenud kivide hunnikud Rootsis. Skandinaavia kaljukunst: püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised (peamiselt põhjas); maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Nii püstjatel kui horisontaalsetel pindadel. Mitmed motiivid: laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, ringid, inimfiguurid, loomad
annaabi.ee 
