● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). ● Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. ● Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. ● Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. Joonis 2.15 Katkenud vihmaveetoru korral satub välissein suure veekoormuse alla. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid
linnades on erinev ehitustraditsioon, näiteks Tallinnas on kivikatused puitelamutel pigem haruldased, Tartus ja Viljandis palju levinumad. Samas võib kivikatuse kasutamise takistuseks olla ka puudulik katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle alla 45 ja arhitektuurne sobilikkus. Kivikatused on plekk- ja eterniitkatustest raskemad. Sarikate ja roovide mõõtmed, kandevõime ja jäikus peavad olema kivikatustel suuremad. Joonis 2.9 Lahtised katusekivid ja puuduvad harjalauad/kivid põhjustavad veeleket. Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides või/ja pööningu vahelae vee- ja niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus, kahjustunud siseviimistlus jne., vt. Joonis 2.10. Paaris elamus oli läbijooksu tagajärgi püütud vähendada veeanumate ja pööningu põrandale laotatud kilede abil, vt. Joonis 2.10 paremal.
annaabi.ee 
