Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivik...
Niimoodi hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, sest see meenutas neile koduukse kõrval olnud istepinki (araabia keeles mastaba). Niisuguse nimetusega ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad on pärit 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Sellepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks
Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks
Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks
igaviku ja pakuksid kaitset rüüstajate eest. Ometi tuleb meeles pidada, et nad moodustavad vaid ühetänaseni ainsana nähtava poole Egiptuse arhitektuurist. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige
annaabi.ee 
