nõukogudeaegsete maaparandustööde käigus. ASUSTUS Valter Langi arvates valitses pronksi- ja eelrooma rauaajal Eestis, või vähemalt Põhja-Eestis üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski erinev ning alapiirkondades võib 11 rääkida ühest nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid suuremad ja viljakamatel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed. See seisukoht põhineb peamiselt kivikalmetel ning tolleaegsete asulakohtade vähesusel ning väheintensiivsel kultuurkihil. Oluline on ka võrdlus osade piirkondadega Skandinaaviamaades, näiteks Kesk-Rootsis. Kuni suhteliselt hilise ajani usuti Kesk-Rootsis samuti, et varasem asustus koosnes vaid üksiktaludest (seisukoht tugines peamiselt Björn Ambrosiani juba 1960. aastatel avaldatud uurimistöödele).
Kinnismuistised jagunevad: a. Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad). b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu: maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid
annaabi.ee 
