lootust, julgust ja südikust vastu seista oma vastikutele kiusajatele. 1.1.7.1.Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD Sündmused hakkavad hargnema Kõivussaare tuhandeaastasest kivikalmest, kus ajalooõpetaja mõtisklemas käib, komistab, kukub ja pea vastu kiviplaati ära lööb. Seeläbi vallandub kalmest mingisugune iidne vägi, mille heast või halvast loomusest esialgu aru ei saada. Et mängus on üleloomulikud jõud, saadakse lõplikult aru öösel koolimajas peetaval "folklooriõhtul", kus keerutatakse taldrikut ja kasutatakse ouija - lauda. Umbes 150 aasta eest oli kohalik mõisahärra kivikalmes väljakaevamisi korraldanud ja hiljem kadunuks jäänud
küllaltki sarnased, kuid detailides on siiski üpriski palju erinevusi. Ta üritas välja tuua iga maa odaotsad ning neid võrreldes avastas ta ka teatud omaaegsete seppade käekirja ning nüansse, mida naaberpiirkonna odaotstel ei olnud. Eesti territooriumil eristas ta välja lausa 9 erinevat seppa, kes on valmistanud 105 odaotsa. Hilisrauaaegsete odadega on probleeme, kuna keegi neid tüüpe täpselt ei tea. Leitud on neid näiteks Lõhavere linnusest ning Randvere kivikalmest. Muinasaja lõpust leitud odadel enamasti enam damastseeritud odaotsi ei ole, kuid mingil määral on damastseeritust imiteeritud. Lõhavere linnuse kaevust on leitud kaks oda, millel olid teatud määral säilinud ka varred. Leiti üks torke- ning üks viskeoda. Viskeodadel olid varred lühemad, kui torkeodadel. Viskeodad Viskeodasid on Eestis küllaltki erinevaid. Viskeoda eristab torkeodast väiksemad mõõtmed ning kergem kaal. Neid on kasutatud ilmselt igal ajajärgul, kuid
annaabi.ee 
