Karjas olid pidulikud põlled tehtud linasest kangast ja kaunistatud pilutikandiga. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread. Kirivööl mähiti korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri. Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi
Rätid. Linaseid sinisevalge, punasevalgeruudulisi rätte kooti ise, neid kanti abu või kampsuni all, välja minnes seoti peakattele. Osteti ka vabrikurätte. Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga terve rida. Kuhiksõlgi, mis siin olid väikesed ja lihtsad, pandi 3 kuni 7 ritta, kõige suurem kinnitati keset rinda, väiksemad ridamisi ülespoole. Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha. Jalavarjud. Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred. Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19.
annaabi.ee 
