· Merekaubandus. Veeti välja elevandiluud, ninasarvikusarvi, kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas · Valitseja palee kaunistatud kulla, kalliskivide ja vasega · Teadmata põhjusel hüljati 1450. a. pealinn ja siirduti
Peterburi asutamine sai alguse 1703. aastal Rootsi kindluse vallutamisega. Õukonna ja valitsusasutuste ületoomine Moskvast toimus järk-järgult. 1710.aasta sügisel pühitseti Peterburi Venemaa tseremoniaalseks pealinnaks. Peeter lasi endale sinna paleed rajada- Suve- ja Talvepalee. Peetri kindel eesmärk oli, et uus linn kasvaks, selleks lasi ta ehitada kauni kujundusega lõbustushooneid, katedraale, maju mereväelastele ja kaupmeestele, kivielamuid silmapaistvatele kindralitele ja aadlikele ning kaunistada aedu. Sealjuures on oluline, et kõik Peetri-aegsed Peterburi arhitektid olid välismaalased, mistõttu on sellel palju läänelikke mõjutusi. Soovil muuta uus kasvav linn kiiresti maiseks paradiisiks oli ka oma hind. Paljud ehitajad hukkusid Peterburi massiivsete kanalite rajamisel, mida kõike tehti käsitsi. Kaevureid hoiti suisa ahelates. Väidetavalt oli Peterburi linna rajamisel rohkem surnuid kui Põhjasõjas.
Selles on palju araabia mõjusid kaua kasutita araabia tähestikku, alles 20. sajandil vahetus see ladina tähestiku vastu. Umbes 40-st suahiili linnast olid suuremad Mombasa, Sansibar, Kilwa, Muqdisho. Osadest linnadest kujunesid kaubandusega tegelevad linnriigid, kus valitses silami usk ning võim oli araabia dünastia käes, kuid suuremaosa elanikkonnast moodustasid siiski Aafrika põlisrahvad. Linnad paistsid silma oma jõukusega: · Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita
annaabi.ee 
