Need väited lükatakse ümber. Palju inimesi elas ka sel ajal kõrge vanuseni ning neil ei olnud ka ühtegi auku hammastes ning nad ei surnud oma dieedi tõttu. Kiviajamehe päevamenüü näidis Hommikusöök: Liiter mustikaid ja mandleid Lõuna: Salat salaami, seente ja oliividega Õhtusöök: Lambalihasteik, spinatisalat punase sibulaga, apelsin. Soovitused · Söö suures koguses liha, köögivilja, puuvilja ja pähkleid · Paastu aegajalt, seda tegid kiviajainimesed, sest neil ei õnnestunud jahil käies alati saaki saada. · Mine verd andma. Kiviajainimeses elasid rasket elu ning kaotasid loomulikul teel aegajalt verd. · Loobu spordiklubi liikmemaksust ning alusta loomulikke treeninguid. Roni puudel, jooksel neljakäpukil, hüppa üle kivide ning mätaste. · Jookse paljajalu. Meie jalad on jalanõudes liiga ära hellitatud. Paljajalu joostes treenime oma jalavõlvi ning muutume palju tugevamaks.
Arvatavasti koguni palju vanem kui püramiidid. Sfinksi vanust pole võimalik tuvastada radiosüsiniku meetodil, sest see on tehtud ainult looduslikest kividest. Sfinksil leiduvad jäljed viitavad sellele, et kuju on elanud üle tohutuid uputusi. Kuid elliseid üleujutusi ei esineneud mitme tuhande aasta vältel enne vaarao Chephreni valitsusaega. Egüptoloogid juhivad tähelepanu asjale, et enne püramiidide ehitajaid elasid nendel aladel arvatavasti ainult kiviajainimesed. Geoloogid on pidanud sfinksi tõenäoliseks ehitamisajaks umbes 10 500. aastat eKr. Sfinks on suunatud itta ja just nimelt sellesse suunda, kust tõuseb päike siis, kui päev ja öö on ühepikkused. Teadlased arvestasid välja ,et aastal 10 500 eKr vaatas sfinks täpselt lõvi tähtkuju poole. Tänapäeval usuvad õpetlased, et Giza platoo võimsad ehitised ei tähista mitte mõne kultuuri algust vaid hoopis lõppuperioodi. Gooti gatedraalidki ei sündinud
huvtavamad leiud on olnud kunagise järve põhjast (ahingud, harpuunid, nooleotsad). Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada. Teine võimalus, et kuumad kivid aeti auku, peale panid mullakiht, sinna peale liha, jälle väike mullakiht ja sinna peale lõke. Kiviaja uurijad on arvanud, et kiviajainimesed elasid püstkodades, kuid märgid viitvad, et elamised on olnud pikliku muna kujulised. Samas aga pole see ka kindel. Arheoloogilises aines domineerivad luust ja sarvest esemed. Muuseas need on kõige tüüpilisemad Kunda kultuuri esemed. Eesti looduses leidus tulekivi vähe ja seeõttu seda ei saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud
annaabi.ee 
