magmast temas olevad gaasid ja veeaur, nn.lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus). Vulkanism. 1.Vulkanismi osa Maa kujunemisloos on olnud olulise tähtsusega (meenuta Maa arengulugu ). Vulkanism seostub peamiselt vulkaanipursetega-sula kiviaine vool maakoore lõhedest .Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia
Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka
Siis algas soojenemine, mida veeaur piiskadena maapinnale. Tekkis põhjustasid tiheduse suurenemine ja hüdrosfäär. meteoriitide pommitused. Happeline vesi muutis maapinda: Soojenemise tõttu oli Maa pikka aega murendas maakoort, tekkisid "sula" veekogude sängid. Raskemad ained ( raud, nikkel) vajusid Vette sattunud uued ained muutsid läbi graniiditaolise kiviaine, mis jäi selle omadusi ning see lõi eeldused hõljuma Maa pinnale. elu tekkeks. Hõljuvast pinnast sai hiljem maakoor Roheliste taimede arenedes eraldus e. Litosfäär. atmosfääri hapnikku ning kujunes atmosfäär ja seejärel osoonikiht. Algas vulkanismiperiood, millega kaasnes kasvuhooneefekt. (Üks Pärast sfääride teket on Maad
Et minimiseerida betooni kahanemist ja temperatuurideformatsioonidest tingitud juhuslike pragude tekkimise ohtu, tuleb põrandasse ette näha kahanemisvuugid. Vuugid lõigatakse juba kivistunud betooni. Lõiked on tavaliselt 3 mm laiad ja sügavusega vähemalt 1/3 betoonplaadi paksusest. Vuukide lõikamise õige aeg sõltub betooni kivinemisest. See tuleks teostada nii vara kui võimalik, vältimaks juhuslikke pragude teket, kuid mitte nii vara, et lõikamine põhjustaks kiviaine ja teraskiudude eraldumist. Tavaliselt toimub see päev pärast paigaldamist, külmade ilmade korral ülejärgmisel päeval. Vuukide asukohtade määramisel tuleb arvesse võtta kandepostide ja ruuminurkade asukohti ning muutusi põranda laiuses. Samuti tuleks vältida koormuste koondumist vuugiservale. Kõige sagedamini on vuukide samm 6x6 m. Kuivõrd pärast mahukahanemist vuugid avanevad küllalt palju (12 mm), siis täidetakse vuugid
välisseinapaneelid Välisviimistlus sile vormipind (pind mis jää jääb b vastu vormi põhja või kü külgi); harjapind (silutud vä värske betooni pind, millele tõmmatakse spetsiaalse harjaga triibud); pesubetoonpind (survepesuriga uhutakse pinnast (1- (1-20 mm) ulatuses vävälja tsemendiosakesed, paljastades kiviaine); klinker- klinker- ja tellisplaatpind (vormi põhja laotud klinker- klinker- ja tellisplaatidest tekkiv laotud müü müüritist ritist imiteeriv pind); lihvitud mosaiikbetoonpind (lihvmasinaga lihvitakse kuni pinnal on näha kivide struktuur); klombitud pind; pind;
betoonisegusid. 48 Loeng 12 Raudbetoonpaneelide pinnaviimistlus: · Sile vormipind (pind mis jääb vastu vormi põhja või külgi) · Harjapind silutud värske betooni pind, millele tõmmatakse spetsiaalse harjaga triibud · Pesubetoonpind survepesuriga uhutakse pinnast (1-20 mm) ulatuses välja tsemendiosakesed välja paljastades kiviaine. · Klinker- ja tellisplaatpind vormi põhja laotud klinker- ja tellisplaatidest tekkiv laotud müüritist imiteeriv pind · Lihvitud mosaiikbetoon lihvmasinaga lihvitakse kuni pinnal on näha kivide struktuur · Klombitud pind · Looduskiviplaatidest pind vormi põhja laotud looduskiviplaatidest tekkiv pind · Värvitud pind värvitud sile või harjaspind. Siseviimistlus: Terashõõrutud pind (terashõõrutiga viimistletud pind) Rullpind
annaabi.ee 
