naise juurde elama). Ka sellistes ühiskondades ei saa siiski rääkida otseselt naiste võimust (matriarhaadist). Pealikud on peaaegu alati mehed, kuigi pole välistatud ka naispealikud. Abielud on taolistes ühiskondades enamasti üsna ebapüsivad ning inimesed abielluvad elu jooksul mitmeid kordi. Abielu kui institutsioon eksisteerib ja on reglementeeritud siiski 17 kõigis teadaolevates püügimajanduslikes ühiskondades ja kahtlemata ka kiviaegses Eestis. Võim ei ole püügimajanduslikes ühiskondades legitimiseeritud ning tugineb üksnes autoriteedile. Kogukonnale olulisi küsimusi otsustatakse vaidlustega, kus osalevad praktiliselt kõik kogukonna liikmed. Pealik võib küll näiteks kohut pidada, ta ei suuda aga garanteerida oma otsuste täideviimist. Majandusliku egalitaarsuse tagab redistributeerimise süsteem. Esemed vahetavad kinkimise läbi pidevalt omanikku, jahisaaki jagatakse ka teiste kogukonna liikmetega jne
kohapeal kasvatatud. Viia läbi tasuvusanalüüs selgitamaks välja, kas seda on võimalik korraldada ilma, et toidu hind muutuks liialt kalliks. Toidu saamise protsessi osad (maa harimine, seemnete külvamine, viljade koristamine) saab muuta osaks elamustootest, mille käigus tutvutakse vanaaegsete töömeetoditega. Teemapargis võiks luua justkui ajajoone mineviku tsoon, tänapäevane ala ja futuristlik tsoon. Nii saab külastaja liikuda erinevate ajajärkude vahel - viibida kiviaegses, muinasaegses ja ka tänapäevases keskkonnas ning mõtiskleda ka tuleviku üle futuristlikus tsoonis. Majutust pakkuda vana aja stiilis, tänapäevastes huvitavalt disainitud majakestes ja futuristlikes majakestes, kus arendajad saavad kasutada oma tulevikuvisiooni ja loomingulisust. Mineviku tsoonis peaks olema võimalikult vähe tänapäevaseid vahendeid. Seal saab proovida vanaaegseid töömeetodeid, ööbida ajaloolises kodus ja panna selga sellised