Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe rahvuse suhted on konfliktsed eelkõige ajalooliste läbielamiste tõttu. Eestlased olid aastakümneid oma enda riigis tõrjutud ja vaeslapse rollis. Ehk on põhjuseks eestlaste tagasi tegemise iha selles, aga tänapäeva Eestis tunnevad ennast tõrjutuna vastupidiselt venelased. Venelaste arvates ei seisa riik nende huvide eest ja neid diskrimineeritakse üha rohkem. Tänu venelaste rahulolematusele ja eestlaste kiuslikkusele on kahe rahvuse suhted tänasel päeval Eestis väga vastuolulised. Üha rohkem on Eesti tänavatele ilmunud ka erinevate nähavärvustega inimesi. Eelkõige tumedanahalisi ja kollase nahavärvi esindajaid. Tihti võivad need inimesed tunda ennast ebamugavalt, kuna inimesed tänaval jäädakse neile järgi vaatama ja teine kord koheldakse samuti kummaliselt. Leian, et taoline käitumine ei näita eestlaste sallimatust ja kurjust
nende mõttemaailma. Popi ja Huhuu muutusid teose vältel vanadeks, räsituteks ja üksildasteks tegelasteks. Peategelast Popit iseloomustab tema suhe teiste tegelastega. Teoses on välja toodud, kuidas ta suhtub teistesse tegelastesse – kui armastavalt ja igatsevalt Isandasse, kartlikult Huhuuse ning hiljem leplik suhtumine. Samuti on välja toodud, mida Popi teistes tegelastes märkab – ta märkas Isanda kummalist käitumist, kurbust. Ta märkas Huhuus ka lisaks kiuslikkusele hoolivust. Lisaks saab aimu, kuidas suhtuvad teised tegelased temasse – kui hoolivalt ja hästi suhtus Isand Popisse ning kui kiuslikult ning hiljem veidi hoolivust välja näidanult suhtus temasse Huhuu. Popile meeldis Huhuu ja ta ei kartnud teda enam siis, kui Huhuu oli joobunud, sest siis valitses rõõm, tants ja trall. See lähendas neid. Ka Popi oli joobunud, mitte küll joomisest, aga viina lõhnast. Popi jätab endast kartliku, alandliku, väga truu ja ustava ning sõltuva mulje
annaabi.ee 
