lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse vljagi paista, enne kui on liiga hilja. Tean hte tdrukut, keda kiusati koolis ning selle tagajrjel pidi ta koguni kooli vahetama. Kik algas sellest, et ta oli mrgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle prast. Ta oli sattunud kllaltki kiuslikku klassi, kus olid kindlad liidrid ja kes siis teisi narrisid. Asi lks isegi selleni vlja, et sellele tdrukule tehti fsiliselt haiget - teda ldi ja pandi jalga taha. Ta elas seda kllaltki raskelt le, kuna tal ei olnud kellegagi oma probleeme jagada ja petajad tegid ka no, et nad ei tea midagi. Lpuks viis asi selleni vlja, et ta ei kinud enam koolis ning sellest said ka ta vanemad kiusamisele jlile. Praegu pib ta juba kolmandas koolis ning ta
halvustamist, nagu töökaaslase töö väärtuse vähendamine ja tema sotsiaalne isoleerimine. Miks kiusamine aset leiab? Eristada saab kahte kiusamise liiki: 1) kui töötajate vahelist konflikti ei lahendata; 2) kus ohver ei ole konflikti osaline, kuid osutub juhuslikult kaasatuks. "Patuoinaks tegemine" on näide sedasorti kiusamisest. Mõningad tegurid, mis suurendavad kiusamise tõenäosust: organisatsiooni kultuur ei mõista kiuslikku käitumist hukka või ei tule selle probleemiks tunnistamisega toime; ebakindel töösuhe; personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted ning rahulolematus juhtkonnaga; töötajate vahelised halvad suhted; kõrgendatud tööalased nõudmised; kõrgendatud TSi tase töökollektiivis; Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärjed võivad olla väga tõsised. Hästi tuvastatavad on füüsilised, vaimsed ja
annaabi.ee 
