Kiudbetooni ühe põhilise komponendi betooni omadused sõltuvad konstruktsiooni tüübist ja koormusest. Lisaks eelnevale mõjutavad betooni koostist ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesi/tsement tegur seda kvaliteetsem tuleb konstruktsioon. Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid. Betooni koostise valikul on oluline kiu sisaldus betoonis. Üle 35kg/m³ kiusisaldusega tavabetoonide paigaldamine võiks toimuda autobetoonisegistite rennidega , pumpamist on soovitav vältida. ARMIX ExtraTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM süsteemides kasutatakse erilise koostisega betoone , tagamaks suure doseeringuga kiudude õige paiknemise konstruktsioonis ning võimaldades 45 kuni 100kg/m³ kiudoseeringute pumpamise. Antud eribetoone ei tohi vibraatoriga tihendada.Vältimaks inimliku eksimise võimalust tuleb kiudude doseerimisel kasutada täisautomaatseid dosaatoreid.
puhaskülviga võimalik pikendada rohusööda optimaalset koristusaega. Segukülvi rohusööt on väiksema proteiinisisaldusega, sest kõrreliste bioloogiline areng on lutsernist kiirem. Lutserni-kõrreliste omavahelise suhte muutmisega saame reguleerida rohusööda seeduvust ja rohusööda toorproteiini (TP) kasutamise efektiivsust. Kõrrelised ja lutsern erinevad neutraaldetergentkiu (NDF), happedetergentkiu (ADF) ja ligniini (ADL) kontsentratsiooni poolest, kõrrelised on kõrgema kiusisaldusega, kuid sealjuures väiksema ligniinisisaldusega kui lutsern. Võrreldes kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse kiirus on liblikõielistel suurem (Hoffman et al, 1993). Lutserni rakuseinad on rohkem lignifeerunud ja vähem seeduvad kui kõrrelistel. Vartes ja kõrtes on ksüleemi ja sklerenhüümi kudede kontsentratsioon kõrge (Moore, Jung, 2001). Ksüleemi ja sklerenhüümi kudedel arenevad väga paksud sekundaarsed seinad, mis on tugevasti
Hilisemates arengufaasides koristatud rohusöödas on vähe lehti (30-35%) ja palju varsi ning seetõttu väiksem toiteväärtus, sest vartele on iseloomulik küpsemates arengufaasides suur NDF ja väike TPsisaldus (tabel 5). Lehtede ja varte kontsentratsiooni suhe on õitsemisfaasis väiksem, võrreldes nooremate arengufaasidega, see tuleneb üheltpoolt KA biomassi akumulatsioonist vartesse ning teiselt poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt rohusööda seeduvust ja söömust. Kudede puitumise negatiivne Tabel 5. Kõrte/varte NDF ja TP sisaldus g kg-1 KA-s.
annaabi.ee 
