levitamist(16%), sõimamist(14%) ning kõige vähem ahistamist ja ebameeldivate videote või piltide interneti riputamist. Kõige rohkem küberkiusu kannatajaid on ignoreerinud ebameeldivaid kirju, kommentaare või pilte. 10% vastanutest ei teinud üldse midagi. 8% vahetasid kasutajanime ning 2 inimest julgesid saata autorile kirja milles käskisid sellise tegevuse lõpetada. 2 inimest tegid ka sellise tembu, et edastasid saadud kirja, kommentaari või pildi teisele edasi. Suurem osa kiusatutest rääkisid kiusata saamisest sõbrale(12%). Kõige vähem räägiti emale/isale või siis õpetajale(4 inimest ehk 8%). 32% vastajaid teavad mõnda inimest keda küsitluse täitmise ajal internetis kiusatakse. 20 Bibliograafia Kõiv, K. (18. 04 2008. a.). Koolielu. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas Koolielu: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,16285 Lepik, K., & Meidla, R. (05. 03 2010. a.). Slideshare.net
Klassis on hea kasutada ära õpilaste oma ideid, kavandades näiteks erinevate teemapäevade ja kampaaniate korraldamist. Õpilaste osalemist suurendab ka vastutuse võtmine erinevate ülesannete täitmise eest. Ainuüksi klassi õhkkonna mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb regulaarselt kiusamise probleemi käsitleda. Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel