hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on koolidemokraatiaga väga head lood, et algklassis kedagi ei kiusataks, et keegi on teistsugune, selle tõttu võeti uuesti näiteks kasutusele koolivorm, mis tagab, et kõik on ühesugused. Turvalises koolis loeb iga pisemgi lüli ja kooli on võimalik iga väiksema liigutusega turvalisemaks teha, näiteks andes lapsevanemana kodust parema kasvatuse.
ulatada kohalik omavalitsus,kes toetaks enam raskustesse sattunud peresid;seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras,soe, turvaline,aitaks kaasa uute töökohtade loomisele, et vanemad leiaks töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus makstakse korralikku palka. Olulisel kohal on ka kool.Kõigil lastel peaks olemas olema vajalikud koolitarbed ning,et iga laps saaks koolis sooja toitu süüa. Koolikeskkond peaks iga lapse jaoks olema turvaline, kedagi ei kiusataks, kooliruumid oleksid ohutud, soojad ja lapsesõbralikud. Kindlasti on oma roll ka hoolivatel ja abivalmitel õpetajatel. Lapsi ümbritsev keskkond peab olema turvaline ning pakkuma piisavalt mõistlikke vabaaja veetmise võimalusi. Selleks võiks olla rohkem lastele mänguväljakuid, rulaparke, seiklusradu jne. Lisaks võiks olla ka noortele mõeldud ajaveetmise kohti,mis arvestaks erinevas vanuses laste vajadusi. Kindlasti on iga lapse jaoks oluline tema hobi või huviringid
probleemid. Kirjeldatud on äärmiselt hästi sündmused, millega me enda teadmata puutume kokku iga päev. Kirjaniku stiil on väga noortepärane, mis mulle väga meeldis. Kasutatakse palju slängi ja ropendamist, mis kuulub tänapäeva noorte sõnavarasse. Elu on karm ja ebaõiglane. Mõned tahavad ainult lõbutseda ega hooli eriti muust nagu raamatutegelane Mirjam. Koolis küsiti: ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?". Mikk soovis ainult, et teda märgataks, et teda ei kiusataks. Ta soovis rahulikku elu. Inimesed kellel on tavaline elu soovivad vahel, et nende elul oleks mingit põnevust, teadmata, mida nad tegelikult soovivad. Ei ole lihtne toime tulla eluga tänaval, ülikooli loengutega jne. Üks suhteliselt huvitav punkt, mis mulle raamatus silma jäi oli see, et inimesel on mitu palet. Mario, kes oli Mirjami toakaaslase sõber, pealtvaadates väga lõbus ja elurõõmus nooruk. Tegeleb poliitikaga ja õpib õigusteadust. Aga sellele sõbrad ei mõtle, milline on
Tihtipeale ei räägita kodus vanematele, mis koolis juhtu kuna kardetakse, et kui välja räägitakse hakatakse neid rohkem kiusama. Mõned saavad hirmust soki, ega julge enam kooli tulla. Mõned isegi enam ei julge koolis käija, kuna vaadatakse et nendel pole koolis õigusi kuna suuremad on nii võimsad ja väikesed otsustavad alla jääda. See on väga hirmus mis koolides toimub. Siin on sallivusel suur ja oluline roll. Sind peab sallima, et sind ei kiusataks. Sallivuse saamiseks pead ja tegema kõike mida sul teha palutakse, ja kui sa nende käske ei täida , siis ei sallita sind ja hakataksegi kiusama. Selline raske elu ongi paljudel koolis ja sellepärast ongi noorte elu juba hukas. Kõik on ära hirmutatud ja ehmatatud. Seda probleemi leiab igast koolist. Kahjuks jääb selline teiste kiusamine alati paljudele külge ja sellest mõeldakse, et see kiusamine on lahe kuid nad ei tea mida teeb see neile keda kiusatakse.
Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president seisab julgelt ilmaliku ühiskonna eest. Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad, kuna see on kõigi eraasi ja eravabadus ning, et riik peab kaitsma inimesi, et rahvast uskumise või mitte uskumise pärast taga ei kiusataks. Olen sellega täiesti nõus. Meil on ikkagi siin riigis vabadus ning keegi pole sunnitud tegema, uskuma või ütlema seda, mida ta ei soovi. Kiusata kedagi erinevuse pärast, ei oleks väga eetiline, kuid paljud ei mõista seda kahjuks. Põhiliseks vastuseisjaks on poliitik Mart Helme, kes arvab hoopis teisiti. Ta tõi välja Kersti Kaljulaidi öeldud lause, et ta püüab olla kõikide lõhede ühendaja. Tuues selle välja, ütles Helmet: „Ta külvab hoopis uusi lõhesid
koolitulistamine, kus Matti Juhani Saari tappis 10 inimest ja seejärel iseenda. Põhjuseks oli, et noormees vihkas kõiki inimesi ja ühiskonda. Aga kas ta võttis eeskuju aasta tagasi toimunud intsidendist, mille kohta ta luges ajalehest ja kuulis uudistest? Sellele küsimusele ei oska mitte keegi enam vastata. Eelkõige saavad koolitulistamisi ja üldse vägivallatsemisi ära hoida lapsed. Kui kõik noored hästi läbi saaksid, kedagi ei mõnitataks, kiusataks ega tõrjutaks koolis poleks kellelgi põhjust midagi sellist üldse teha. Ka mina olen põhikoolis kokku puutunud koolivägivallaga, kuid mitte kunagi ei tulnud mul pähe hommikul klassi sisenedes kõik ära tappa. Probleemid said lahendatud arukalt ja rahulikult. Kindlasti mängib siin rolli ka vanemad ning kodune kasvatus. Ema ja isa peaksid kindlasti oma kasvandikele selgeks tegema, mida sellises olukorras ette võtta.
ÜRO-s 6.Kus avaldatakse siseriiklikult kõik Eesti osalusel sõlmitud rahvusvahelised lepingud?Eesti riigi teatajas 7.Nimetage diplomaatiliste esinduste kaks liiki. Saatkonnad ja konsulaadid 8.Millistel tingimustel kuulutatakse diplomaat asukohamaal persona non grata’ks? Kui diplomaadi tegevus kahjustab asukohamaa huve. 9.Miks on diplomaatiline puutumatus vajalik ning kas see on alati õigustatud? Selle põhjuseks võib olla, et diplomaati ei kiusataks tema asukohamaal poliitilistel vms põhjustel ning et riiki/organisatsiooni esindaval isikul oleks välismaal turvaline ning hea elada. Minu arust pole alati õigustatud, sest kui diplomaat sõidab näiteks autoga olles ise joobes, seab ta ohtu teised inimesed ning teda peaks karistama sama moodi nagu teisi selle seaduse rikkujaid. 10.Millega tegeleb Rahvusvaheline Kriminaalkohus? On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11
annaabi.ee 
