* mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest ja vahest kiusavad nad ka veel, sest neil on lihtsalt igav. Samuti võib neil olla ka hirm teiste kiusatajate ees, nad proovivad olla kõvemad ja kurjemad, et neid kardetaks. Kiusatakse tavaliste asjadega, et öeldakse kas sa oled liiga paks, rikas, vaene, lühem, pikem, aeglasem ja ka sellega kui sa oled lihtsalt erinev. Minu arvamus Minu arvan, et igasugune koolikiusamine on halb. Kuna mina olen väga emotsioonilik, siis mul on nii kahju mõelda, et iga päev kui keegi läheb kooli hakatakse teda mõnitama ja
Koolikiusamise puhul peab õpilastega igas klassis toimuma pidev selgitustöö ja arutelud. Lastele tuleb sisendada, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine (Vaher 2002, 89). Niisiis tuleks klassis avalikustada kiusamise juhud, luua toetussüsteem, õpetada lapsi lahendama tülisid ja arusaamatusi. Klassis jagunetakse tavaliselt kiusajateks, kiusatavateks ja vaikivaks enamuseks. Just seda suurimat rühma tuleks õpetada olema julge ja toetav kiusatajate suhtes. Sagedamini on vaikimiseks kartus ise sattuda kiusatava rolli. Y. Männistö (1992, 207) leiab, et koolikeskkond peab olema selline sotsiaalne keskkond, kus eri osapooled- nii potentsiaalsed kiusajad kui ka ohvrid- saaksid koos rahulikult eksisteerida. Oluliseks peab ta õpilaste aitamist mõitstmaks oma erisusi. Eneseteadvuse toetamine on potentsiaalsetele ohvritele väga tähtis. Iga õpilane peaks tundma end koolikeskkonnas tunnustatuna.