Otsene - vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahjutekitamine Kaudne - ohvri kahjustamine temaga otsekontaktis olemata. Kas siis teiste isikute kaudu tema sotsiaalseid suhteid või positsiooni kahjustades (tagarääkimine, kuulujuttude levitamine) Soolised erinevused näitavad, et poisid eelistavad otseseid ja füüsilisi vorme ning tüdrukud kaudseid vorme. 14 Kiusamisteema eripärad Koolieelikud ei vali kindlaid kiusamise ohvreid (kaks hüpoteesi) Kiusaja õpib tundma ohvrite reaktsiooni ning valib selle põhjal ohvri Kiusaja ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist Kui agressorite sotsiaalne taju küpseb, tekib kindel ohver (neljandal viiendal eluaastal füüsilise kiusamise ohver) 15 Kiusamise põhjused
kasvatuslikud eesmärgid. Täiskasvanute roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Lapsevanemate roll ja vastutus, kasvatuslikud võimalused ja nende mõjud. Omavaheliste suhte tähtsus ja mõjud (vahetu mõju ja kaugmõjud). Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud. Eakaaslastega suhte tähtsus. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. Sõprussuhete kujunemine. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Prosotsiaalne käitumine. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus. Miks need on olulised? Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana. Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud.
Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv. Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana. 7. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressioonivorm, mis teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud,
annaabi.ee 
