abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus. Viha ja kiusamisprobleemidega toimetulek: emotsioonid ja nende väljendamine, õpetus vihast, valikute keel, kiusajad, kooli poliitika. Programmi väljakutsed: kolleegitugi, lastevanematega töötamine, klassiõpetaja, vastupidavus. Kopeeritavad töölehed. Igas lasteaiarühmas leidub lapsi, kes käituvad nii, et nendele tuleb kulutada rohkem aega ja energiat kui teistele. Seetõttu on see raamat vajalik kõigile lastega töötavatele ning miks mitte ka vanematele
Erinevate tagajärgedena on käsitletud näiteks töötamist teistest eemal; rahunemise aega; vahetunnist ilmajätmist ning klassist välja saatmist. On juhtumeid, mil õpilase käitumine on nii äärmuslikud kordarikkuv, et ainsaks sobilikuks sekkumisviisiks on suunata laps aega maha võtma. Klassi distsiplineermise kava oluliseks jooneks on see, et klassiõpetajaid toetatakse hästi planeeritud aja mahavõtmise poliitika ja protsessiga. Seitsmes osa räägib viha ning kiusamisprobleemidega toimetulekust. Viha on võimas emotsioon ning suure pettumuse korral võib see kergesti võtta võimust meie mõtlemise üle. Lastel on vihaga veel raskem toime tulla kui täiskasvanutel. Oluline on teha vahet vihak kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. Viha ,,taltustamisek" on soovitatav õpetajatel õpilastele selgitada vihaga seotud sõnavara. Pole halb, et inimene väljendab oma pahameelt, millega suhtes, mis