3. Kiusajast ohvrid on mõnes situatsioonis ise kiusajad, kuid teises jälle ohvrid. Nad ründavad endast nooremaid või väiksemaid, olles ise eakaaslaste või ka endast vanemate poolt sooritatud rünnakute ohvriks. Mõnikord juhtub, et koolis on nad kiusajad, kodus aga ohvrid. Kiusajatest ohvritega on kõige raskem tegelda, sest nad käituvad agresiivselt ja vastuvõetamatult, kuid on samal ajal ka kaitsetud ja kergest haavatavad. Olles ise kiusajatena halastamatud, on neile väga raske ka kiusamise ohvritena kaasa tunda. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 16 - 18) 1.4.2 Ohvrid Kiusamise ohvrid on nii õppimises, suhetes kui emotsionaalses mõttes halvas olukorras. Nad kipuvad arvama, et kutsuvad ise kiusamist esile, sest midagi on neis teisiti, kui peab, ja asja teeb hullemaks see, et nad ei suuda kiusamise vastu midagi ette võtta. Kannatades pidevalt väärkohtlemist, kaotavad nad tunde, et on midagi
Loos ,,Lendav õunapuu" tuuakse realistlikku olustikku sisse fantastiline element. Selles räägitakse poisist, kes lõhub oma asju teadmisega, et niikuinii saab ju uued. Samamoodi murrab ta ettejäänud noore õunapuu. Kuna ta mingit kahetsust üles ei näita, ärkavad reaalses maailmas ellu lõhutud asjad, et oma lõhkujale kätte maksta. Lõhutud auto ja jalgratas ning murtud õunapuu ilmuvad peategelase teele nähtamatute kiusajatena, kriimustades teda ja sundides kukkuma. Pikapeale hakkab poiss asjade piirjooni tajuma ning saab aru, millega tal tegemist on. Ta saab aru oma halvast käitumisest ja heastab selle. Unes kangastub talle õieehteis lendav õunapuu, mis jääb teda ka edaspidi rasketel hetkedel kaitseinglina saatma. Tänapäeva maailmas valitseva asjadekülluse keskel on tavaline, et lapsed lõhuvad kergekäeliselt asju. Kui manitsemine enam ei aita, tuleb appi võtta kraad kangemad fantaasiategelased.
annaabi.ee 
