sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed hakkavad mädanema, kaotame saagis ja selle kvaliteedis. Hallitanud lehed võivad
Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva