Koosnevad glütseroolist ja rasvahapetest. Leidub kõigis elusorganismides varuainena. Saab jaotada taimseteks(õlid,sisaldavad kaksiksidemeid)ja loomseteks(nt. Searasv, enamasti tahked).Seedimisel lagunevad glütserooliks ja rasvahapeks. Vett tõrjuvad. Valgud Looduslikud polümeerid,loomsete organismide ehitusmaterjaliks, valkude pikad molekulid koosnevad aminohapete jääkidest. Aminohape-karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2-rühma (aminorühma) Valke võib jagada: kiulisteks(ei lahustu vees) ja puntra-taolisteks. Valgud on elusorganismi kõige tähtsamad ühendid, väga reageerimisvõimelised ja tundlikud välismõjude suhtes. metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet metaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side pentaan- C5H12 heksaan- C6 H14 heptaan- C7 H16 oktaan- C8 H18 nonaan- C9 H20 dekaan- C10H22
maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm. Neil on suhteliselt vähe lühikesi jätkeid. Kesknärvisüsteemis moodustavad oligodendrotsüüdid e. lemmotsüüdid närvikiudude ümber müeliinkatte, mis talitleb elektrilise isolaatorina
annaabi.ee 
