ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu
Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega. Sidekoed moodustavad elundite ja nende osade vahel nö. täidiseid, ümbriseid ja kihte, sidudes nad ühtseteks tervikuteks. Sidekudede alla kuulub ka põhimõtteliselt veri ja lümf, aga seda vaatleme edaspidi. Sidekudede rakuvaheaine on pehme koostisega ja kiududerikas. Rakke on vähe ja need asetsevad laialipaisatult. Trauma puhul tekkivate haavade paranemisel täitub haav kõigepealt sidekoega ja on võimalik, et kahjustunud kohale jääbki sidekoeline arm. 13 Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvarakkudesse koguneb rasvatilgakesi. Lõpuks ongi rakust suurem osa täidetud rasvaga. Rasvkudet on palju naha aluskoes.