riiet, kalavõrku, köit ja ka paberit Kanepipalm ● Kasvab parasvöötmes ● Kõige põhjapoolsem palm. ● Kaetud pruuni kiudainega. ● Õisikud ulatuvad 1 meetrini. ● Viljaks sinine luuvili, millel on vahajas kirme Kiudbanaan ● Kasvab ekvatoriaalses kliimas. ● Kasvab 4meetri kõrguseks. ● Tehakse erinevaid pabereid: teekotte, raha, kohvifiltreid jne. Kasutatud materjalid Kiik, H. „Maailma viljad“ Allikamäe, L. „Inimeste poolt kasvatatavad kiudtaimed “ http://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ http://www.greenearthproducts.eu/pam/custom/jute%20oogst.jpg http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12622 http://meribeli.ee/index.php?route=product/product&product_id=207 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina http://www.kalastama.ee/kalavorgud http://www.waterwereld.nu/images/sisal8.jpg http://www.hot.ee/looduskiud/C4.htm http://organicclothes.ee/photos/Ramjee-1.jpg
igavesest muutumisest ja suunama vaatleja materialistliku looduskäsitluse juurde, siis teise korruse zooloogia ekspositsioon pidi süvendama materialistlikku maailmatunnetust. Ekspositsiooni ülesehitus järgis loomariigi süsteemi. Kolmandal korrusel paiknenud botaanika ekspositsioon algas darvinismi ja evolutsiooni käsitlemisega. Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi ekspositsiooni "kaasajastama". Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus
igavesest muutumisest ja suunama vaatleja materialistliku looduskäsitluse juurde, siis teise korruse Eesti Meremuuseum zooloogia ekspositsioon pidi süvendama materialistlikku maailmatunnetust. Ekspositsiooni ülesehitus järgis loomariigi süsteemi. Kolmandal korrusel paiknenud botaanika ekspositsioon algas darvinismi ja evolutsiooni käsitlemisega. Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi ekspositsiooni "kaasajastama". Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai
Inimesed proovisid vilja paremini säilitada. Kolm maaviljeluse iseseisvat keskust: 1. Vahemere idarannik (u 8000 eKr). 2. Kirde- Hiina (u 7000 eKr). 3. Vahe-Ameerika (u 5500 eKr). Lisaks veel terve rida iseseisva arenguga alasid. 50 Eri piirkondades tegeleti eri viljadega, mis neis kohtades metsikult kasvas. Lähis-Idas nisu, oder; Ameerikas mais, uba; Kirde-Hiinas hirss, riis, sojauba. Viljaliikide kõrval õlitaimed, juurviljad, kiudtaimed. Viljelusmajanduse arengu kohta peamised suunad: 1. sellele pani aluse kas rahvastiku liigne tihedus; 2. muutused loodusoludes, või 3. mõlemad koos. Neist ideedest vanem viitab loodusolude muutumisele. 1920.-ndatel 20. sajandi algupoole Gordon Childe välja oaasiteooria. Kliima soojenemine ja kartus põua ees pani inimesed keskenduma oaasidesse (nt jõeorud). Teooriat aktsepteeriti kaua, looduskeskkonna uuringud ei kinnitanud aga nii katastroofiliste muutuste toimumist.
annaabi.ee 
