Leidub ka B- grupi vit, K-vit, karotiini, suhkruid, minaineid Ca, P, K, Fe, Mg. Jagatakse varajane, keskvalmiv. hiline .Sordi põhitunnus on pea tihedus ja kuju, kapsajuure pikkus ja suurus. Säilituseks keskvalmiv ja hiline sort. punane peakapsas - erineb eelmisest lehtede violetjaspunase värvuse poolest. kapsapea tihe, väiksem valgest kähar peakapsas ehk savoia lehed kortsulised, värvus heleroheline või sinakasroheline.Käharus tingitud kiudsoonte aeglasest kasvust, pea kuju ümmargune või lapik. Sisaldab rohkem min.aineid ja valke kui valge peakapsas. rooskapsas ehk brüsseli kapsas pika varrega, millel lehtede kaenlas väikesed peakesed, rohkesti C-vitamiini. spargelkapsas e. broccoli - sarnane lillkapsaga, rohkem toitaineid kui lillkapsas. Valmimata õisiku kasutamine, õisik roheline lillkapsas söödav osa valmimata õisik, millel hargnevad õisikuvarred. On vähe kiudainet, kergesti omastatav
õnarustes. Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P. flexilis painduv mänd), Strobus (P. strobus valge mänd, P
annaabi.ee 
