ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke
Lümfisõlmekoores paiknevad arvukad ümarad struktuurid – lümfifolliikulid e lümfisõlmekesed Säsis paiknevad säsiväädid PÕRN Põrn on suurim lümfoidorgan, milles toimub lümfoidsete rakkude moodustamine ja mis osaleb organismi kaitsmises nakkuste vastu – põrn on ka suurim verefilter ja vere deponeerimise organ Samuti toimub põrnas vanade või defektidega leukotsüütide ja erütrotsüütide lammutamine ja eemaldamine tsirkulatsioonist Kaetud kiudsidekoelise kihnuga, kus leidub erandlikult ka silelihasrakke – kihnust lähtuvad trabeekulid e põrgad Põrna parenhüümis eristatakse kahte piirkonda: Punane pulp – koosneb enamuses parenhüümist, mis sisaldab venoosseid siinuseid Valge pulp – tsentraalarterioolidega seostuv lümfoidkude, mis koosneb lümfisõlmekestest ja periarteriolaarsetest lümfoidtuppedest Venoossiinuste vahele jääb pulp kitsaste väätidena – põrnaväädid
annaabi.ee 
