täiskasvanud. Toores vili on värvuselt roheline, valmides aga tumepruun. Kookospähkel koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid muid punutisi. Kookospähkli toitekoe energeetiline väärtus: 100g/399 kcal. Päritolu ja import: Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.
eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste täiteks, kangaid ja ka vilti, millest tehakse viltveste ja kübaraid. Kookoskiud Kookospalmi vili (kookospähkel) on suur, 2,5 kg raskune üheseemneline luuvili, mis on veest kergem. Vilja luukesta ümbritseb kiudkest. Kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri. Kiud on punakad kuni pruunid 15 – 30 cm pikad. Elastsed, väga hallituskindlad, ei karda niiskust ega kõdune. Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored. Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. Induse oru puuvillatööstus oli hästi arenenud ja osa tol ajal kasutatud
hibisk, abuutilon ja urena. Genista Taimede Cytisus scoparius ja Spartium junceum vartest saadavad kiud. Halfa, Esparto Taimede Stipa tenacissima ja Lygeum spartum lehtedest saadavad kiud. Kanep Kanepi ( Cannabis sativa) vartest saadavad kiud. Kapok Kapoki ( Ceiba pentandra) seemnekarvadest saadavad üherakulised kiud. Kenaff Vt. Dzuut Kookoskiud Kookospähkli koortest (kiudkestast) saadavad kiud. Lina Lina ( Linum usitatissimum ) ja selle lähisugukondlaste vartest saadavad kiud. Mako Kvaliteetne Egiptuse puuvillaliik ja sellest valmistatud lõng. Makolõng on pehme, läikiv ja elastne. Manillakanep, Taimede (Musa textilis) lehtedest saadavad kiud. Abaka Ramjee Taimede Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima vartest saadavad kiud.
tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Kookosõli sisaldavad sampoonid ja kreemid annavad juustele pehmuse ja toidavad nahka. Kookosvõist valmistatud maskid sisaldavad nahka pinguldavaid ja noorendavaid koostisosi, vähendavad pigmendilaikude teket. Kookosõli massaaziõlina on väga aromaatne ega jätta nahka rasvaseks. Kookospähklil on ka tööstuslik otstarve. Kookospalmi tüve kasutatakse ehituses, pähkli kiudkestast valmistatakse nööri, köit, matte, kotte ja punutisi. Kõvast luukestast saab treida mitmesuguseid asju ja teha neist dekoratiivseid toidunõusid. Kookospalmi sulgjatest ja tugevatest lehtedest valmistatakse katuseid, palk on hinnatud nii ehitus- kui laevatööstuses. Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid
Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Terved pähklid pakitakse 60-100 kaupa kookoskiududest punutud võrkkottidesse. Peenestatud koprat ehk kookoshelbeid imporditakse peamiselt Filipiinidelt ja Sri Lankast. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud kookospiima tahkumise tõttu. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid punutisi. Kuivatatud toitekude ehk kopra on tooraineks kookosõli ehk kookosrasva saamisel. Jäätmed lähevad õlikookidena loomasöödaks. Kõva luukesta kasutatakse mitmesuguste esemete väljatreimiseks. Kookospiima kohta võib veel lisada, et kõrvuti tervistava ja kosutava joogiga kasutatakse seda kääritatult ka veinide ja likööride valmistamisel. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:66-68) Kreeka pähkel
annaabi.ee 
