Lendosade hulk ja koksi siseehitus on oluline kütuse põlemise korraldamisel kolletes, sellest sõltub ka kütuseosakeste põlemiskiirus. Suure lendosade sisaldusega puit süttib hästi ning tema põlemisel pole vaja põlemise stabiliseerimiseks kasutada erivõtteid, nii nagu lendosadevaeste kütuste puhul. 2.10 Tuhk. Tuhk on kütuse täielikul põlemisel tekkinud tahke jääk. Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv
toit sisaldama meestel 10 mg ja sünnitamiseas naistel 18 mg rauda ööpäevas. Raud imendub ainult ioonidena. Raua taandatud vorm imendub paremini, mistõttu taandajate, näiteks askorbiinhappe juuresolek parandab raua omastamist. Toidus on raud kahel kujul: heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud) ja mitte-heemi raud, mis pärineb aed- ja teraviljadest. Mitte-heemi raud imendub halvasti. Imendumist takistab kiudaines sisalduv fütolüsiinhape. Seetõttu omastatakse kõrgema sordi nisujahutoodetest rauda paremini kui täisteratoodetest. Raua imendumist takistab ka tees leiduv tanniin. Kuna mehed omastavad rauda halvemini kui naised, võib meestel taimetoitlastel tekkida rauavaegusaneemia. Tsink (Zn) aktiveerib ensüüme, osaleb valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomest, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomse