eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett. Saadud kiudainele lisatakse vett, täiteaineid (mis teevad paberi tugevaks), vaiku (mis ei lase tindil läbi paberi imbuda), värvaineid (mis annavad paberile värvuse) ja teisi lisandeid (nt liimi). Seejärel suunatakse märg paberimass pideva lindina ringlevale sõelale, millest enamik paberimassis sisalduvat vett läbi nõrgub. Märg paber liigub edasi valtside ja kuumade silindrite vahele, kus ta pressimise tulemusena tugevneb ja kuivab.
paberimasinaga. Selle sõelale sadestatakse massikiht, mis edasi tihendatakse ning kuivatatakse. Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi, täite- ja värvaineid. Varem sadestati kiudaine raamile tõmmatud sõelale, pärast paberimasina leiutamist (1799) kasutatakse pideva lindina ringlevat sõela. Nüüdisaja paberimasin on suur, võimas ja tootlik agregaat: suurimate pikkus on üle 100 m, mass üle 2000 t ja tootlikkus 1000 t p-t ööpäevas. Niisugusest hiiglasest väljub sekundis üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 milj
annaabi.ee 
