· Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev. · Nii väikese kui suure lapse menüü koostamisel peab arvestama lapse energiavajadusega ja toiduainegruppide soovitusliku osakaaluga Teraviljasaadused ja kartul · Teraviljatooted on parimad kiudaineallikad · Kiudained tekitavad täiskõhutunnet ning parandavad ainevahetust · Need vähendavad vere kolesteroolisisaldust, ennetades seega südamehaigusi · Selle rühma toiduainetest peaks poole moodustama rukkileib, veerandi kartul ja teise veerandi ülejäänud teraviljatooted · Iga päev peaks sööma 45 viilu rukkileiba, sest selles on vajalike vitamiinide ja mineraalainete hulk oluliselt suurem kui peenleivas · Peenleiba ja saia on soovitatav süüa harva
Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600. Maitse: Meetaolise maitsega. Magushapud, kuivatatult veelgi magusamad. Toored viljad on helerohelist värvi ning mida valminumad on viljad, seda lillakamaks need muutuvad. Sisaldus: Viigimarjad on ühed kõige suuremad taimse kaltsiumi ja kiudaineallikad. Sisaldavad kuni 70% suhkrut. Kuivatatud viigimarjad on rikkalikud kiudainete, vase, mangaani, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi ja vitamiin K allikad. Viigimari pehmendab seedimist ja ta sisaldab paljusid antioksüdante. Kasutamine: Värskeid viigimarju tarbitakse peamiselt nende kasvupiirkonnas, sest valminuna on nad väga õrnad ja ei talu eriti transportimist. Kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega