Inimene on ppiv olend. Seetttu on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, koolis kui hiskonnas toimuv pidev elukestev pe. Minu Eesti portaalist ji silma, et kige rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi hsti kasvatada ning teise klje pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi hsti. Eelkige mtlevad eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas ja kituks vastavalt hiskonna normidele. Nii vib siinkohal ra tuua mned tpilisemad nited: Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida teha selleks, et tsta lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel? Kuidas teha nii, et Eesti lapsed oleksid tkad, kohusetundlikud, viisakad? Hariduse ja hariduse vrtustamise juures on talguliste arvates vga thtsal kohal petaja ja tema tehtava t tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et petajad peavad ka ise ennast tunnustama, sest muidu ei tee seda ka teised.
keegi ei toimi teadlikuna voorusetult kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis- eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku vim on paratamatult iglane. Juba Politeia`st paistab aga, et Platon ei ole siiski pris lpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka vimalik kasvatada. Hstikorraldatud riigi projektis on nimelt ette nhtud ige radikaalseid abinusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kigepealt ksimuse kust tekib korruptsioon? Kui nnestuks leida korruptsiooni
annaabi.ee 
