Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamuses 2-3 korruselised. Alumisel korrusel asus kaupmehe kontor või käsitöölise töökoda. Kui tänava laus võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma toodangut samast töökojast. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Tallinna vanalinna kitsukestel tänavatel võime pregugi näha keskaegsete kaubahärrade maju, mille vintsiseadmed küündivad tänava kohale. Kaupu hoiti mitte keldrites vaid pööningul, pererahva pea kohal. See aitas kaitsta kaupmeeste vara varaste ja röövlite eest. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Sellest põhimõttest lähtudes tehti ka aknad, mis väljast suleti tugevate luukidega
2) Jalutuskäik suvepalees. 3) Ekskursioon Taevase Rahu väljakule, Keelatud linna ja Taevatemplisse. 4) Kogu-päeva väljasõit Hiina müürile. 5) Teetseremoonia, mille käigus tutvustatakse Hiina erinevaid teesorte, neid saab proovida ja tseremoonia lõppedes ka kohalikust poest osta. 6) Sõit Pekingi loomaaeda, mille üks eraldi osa on pandade aed. 7) Hutong on Pekingi vanalinn- siin sõidetakse riksadega ning tehakse väikeseid jalutuskäike kitsukestel vanalinna tänavatel. 8) Lama templi külastus. 9) Kogupäeva ekskursioon Shanghaist 80 km kaugusel asuvas iidses siidipealinnas Suzhous. 10) Bussisõit Zhu-jia-jiao kanalitelinna, kus jalutatakse vanalinnas ja tehakse paadisõit kanalitel. 11) Linnaekskursioon Nefriitbuddha templisse ja Xin Tian Di meelelahutuskompleksi. 12) Ekskursioon Bundile. 13) Kruiis Huangpu jõel. 14) Külastus Oriental Pearl teletorni. 15) Shanghai muuseumi külastus.
Näljasele sööjale kantakse esmalt lauale taldrik krõbeda saia ja imemaitsvate lambajuustudega, seejärel tellitud leivasupp (selges puljongileemes ujuvad saiatükid ja toorelt sisse löödud muna, maitse päästab värske küüslauk) ja rahvuskala tursk (bacalhau). Kuulamas ehedat fadot Hilisõhtu saabudes tekib soov näha ja kuulda ehedaid fado-lauljaid. Tundub, et esimese peatatud takso juht saab isegi enam-vähem aru, millest jutt, ja sõidab kiira-käära Alfama kitsukestel tänavatel, kuni ühe väljaku ääres peatub, hõigub midagi seal seisvate meestega ja annab siis märku ühega meestest kaasa minna. Teekond lõppeb ühe väljakuäärse ehitise keldrikorruse lokaalis, kus kogukas mustanahaline lauljatar parasjagu esineb. Ovatsioonide saatel siirdub ta peagi puhkepausiks lauda. Veidi aja pärast siseneb mees salapärase musta kastiga, mis, nagu hiljem selgub, peidab endas kitarri. Ootamatult astub keskpõrandale lokaali