pika (keskmiselt 6-10 cm pikk) ja peenikese kiuga. Eriti peene kiuga villa segatakse ka siidiga. Vill on väga krussis ja elastne. Aastas saadakse meriinolambalt 3-6 kg pesemata villa. Eestis kasvatatakse villa saamiseks peamiselt lambaid. Meil on oma lambatõud mustapealine, valgepealine ja räägitakse ka maalambast. Viimane elab peamiselt saartel ja on teistega võrreldes vastupidavam ja peenema-pehmema villaga ~4~ KITSEVILL KASMIIRKITS. /Capra hircus laniger/ See loomake on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kasmiirkitse nimetus tuleneb India Kashmere nimelisest provintsist. Tänapäeval kasvatatakse kasmiirkitsi peamiselt Hiinas. Hiinas saadakse umbes pool maailmas toodetavast kasmiirvillast (umbes 10 000 tonni toorvilla aastas). Mongoolias toodetakse 3000 tonni. Veel toodetakse kasmiirvilla Iraanis, Türgis ja Afganistaanis, Euroopas toodetakse seda ka, kuid vähe
Villa ja karvade rühma võidakse liigitada ka suled ja udusuled, mis koosnevad samuti valkainetest. Lambavill (WO) lambavill on vanim teadaolev loomne tekstiilikiud. Lambavilla osatähtsus tekstiilikiuna on pidevalt vähenenud. Taasvill on tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega. Sisaldab suurel hulgal katkenud kiudu. Ärgatavalt väiksema säbarusega. Väiksema elsatsuse ja vetruvusega. Ei saa värvida heledatesse ja erksatesse toonidesse. Taasvilla kasutatakse segus lambavillaga. Kitsevill- Tavalise ehk euroopa kitse vill(HZ). Väga karm ja habras, peamiselt vaipade valmistamiseks. Angoorakitse vill ehk mohäär(WM)- Nimetus mohäär on pärit araabiakeelsest sõnast mukhay, mis tähendab riiet. Valmistatakse läikivatest kitsekarvadest. Ühendriigid toodavad 47% ja Lõuna- Aafrika 46% maailma mohääritoodangust. Värvuselt põhiliselt valge, harvem hallikas või pruun. Vill ei elektriseeru, on väga tugev, kallis ja raskesti kättesaadav. Kiud on pikad
annaabi.ee 
