Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kitsetalled" - 5 õppematerjali

Tänapäevane muinasjutt
1
doc

Tänapäevane muinasjutt

,,Kui ma ära olen, peate end ise joodikust hundi eest hoidma. Ärge avage ust ühelegi võõrale, sest see võib olla salakaval hunt, kes petab teilt raha välja ja kasutab teid ära või hoopiski pistab teid nahka. Ta maskeerib end tihti, kuid teie võite ta alati ära tunda rögiseva joodiku hääle ja mustade tatoveeritud käppade järgi." Kitseema kallistas oma lapsukesi ja istus taksosse ning lahkus. Mõne aja pärast lasti uksekella. ,,Kes on?" küsisid kitsetalled ärevalt. Hääl ukse taga ütles: ,,Tehke lahti, armsad lapsed, Elioni mees siin, tõin teile uue televiisori." Aga kitsetalled tundsid rögiseva hääle järgi ära, et ukse taga on see sama hunt, kelle eest ema neid hoiatas ning vastasid: ,,Tõmba uttu, joodik!" Aga hunt oli kaval. Ta tõmbas ennast pilve ning ostis kaasa paar pudelit viina, võttis vesipiibu ning seadis sammud kitsetallede juurde. ,,Tehke lahti sõbrad, teie semu siin. Mul on teile paar pudelit viina

Kirjandus → Kirjandus
57 allalaadimist
Metskits - Capreolus capreolus
20
ppt

Metskits - Capreolus capreolus

Metskits Capreolus capreolus Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus • Metskits on väike, kerge ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24-35 kg Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast

Loodus → Loodus
7 allalaadimist
Paljulapselise kitsepere ema mõisteti süüdi
2
odt

Paljulapselise kitsepere ema mõisteti süüdi

Paljulapselise kitsepere ema mõisteti süüdi Täna pärastlõunal kell 13:05 sai politsei teate kaevust leitud hukkunud hundist, kelle kõhust leiti hilisemal lahkamisel munakive. Samuti avastati hundi kõhul jälgi õmblustest. Hundi suust leiti kitsekarv, mille järgi tuvastati üks teo kaasosalistest. Süüdlasest kitseemaga saadi ühendust suurema vaevata ning ta tunnistas kõik üles. Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning otsustas oma kaasosalisest ...

Eesti keel → Meedia ja mõjutamine
2 allalaadimist
Lambakasvatuse konspekt
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

sikud, kes panevad emaskitsed indlema · Noorkitsede võõrutamine · Üldiselt võõrutatakse talled 8-10 nädalaselt, tavatootmises sageli varem 6-8 nädalaselt või isegi 2.elupäeval · Mahekitsekasvatuses nõue, et võõrutamine mitte varem kui 45 päevaselt, seega mitte varem kui 7 nädalaselt · Kitsetalle ei tohi kunagi kasvatada üksiksulgudes, sest vajavad seltsi · Kitsetalled vajavad sooja kuiva, põhust allapanu ja mitte tõmbetuult · Elektrikarjuse paigaldamine · Kitsede püsitara soovitatakse 5 traati, kus kõrgused maapinnast on 15 cm, 15cm, 18 cm, 20 cm, 23cm, seega ülemine traat on 91 cm kõrgusel · Ajutine tara 3 traadiga (maapinnast 25 cm, 25 cm ja 30 cm kõrgusel, seega ülemine 80 cm kõrgusel) · Traat 2,5 mm, 400 volti on minimaalne kitsede elektrikarjusele · Täname tähelepanu eest!

Põllumajandus → Lambakasvatus
137 allalaadimist
Majandusanalüüs
79
doc

Majandusanalüüs

sündinud kitsetallede turuhinna hinnangulistest proportsioonidest, loetakse karja ülalpidamiskuludest 90% saadud piima omahinnaks ning 10% kitsetallede omahinnaks. Seega kujuneb 2004. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks: a) ühe piimaliitri omahind 7,5 krooni (0,9 × 50 000)/(10 × 600) b) ühe kitsetalle omahind 1000 krooni (0,1 × 50 000)/5 2004. aastal lisandunud kitsetallede arvelevõtmine: D Bioloogiline vara (kitsetalled, varakonto) 5000 K Kasum bioloogiliste varade ümberhindlusest (tulukonto) 5000 Järgnevatel aastatel suurendatakse 2004. aastal sündinud kitsetallede väärtust tegelike tootmiskulude alusel hetkeni, kui nad arvatakse põhikarja. Pärast põhikarja jõudmist isendite soetusmaksumuse suurendamine lõpetatakse. Hetkest, millal kitsekarja õiglane väärtus osutub hinnatavaks,

Majandus → Majandus
900 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun