sõltub rohkem kollektori pingest). See on seletatav sellega, et kollektori ja emitteri vaheline pinge ei toimi siin üksnes kollektorsiirdele, vaid osaliselt ka emittersiirdele. Sellega on ka seletatav väiksem väljundtakistus kui CB lülitusel. Vooluülekandetunnusjoon Ic = f (IB), kui UCE=const, on toodud joonisel 6.14. Nagu graafikult näha, on väiksematel kollektorpingetel vooluülekandetunnusjoon mittelineaarne. Mittelineaarsus on seletatav kollektorsiirde kitsenemisega väikestel kollektorpingetel.. Kollektorsiirde kitsenemine on samaväärne baasi laienemisega, millega aga kaasneb staatilise võimendusteguri A vähenemine ja vooluülekande mittelineaarsus. JOONIS 6.14. JOONIS 6.15 Tagasisidetunnusjoonelt UBE = f ( UCE ), kui IB =const (joonis 6.15), on näha, et väikeste kollektorpingete puhul on mõju baasipingele tugev. See on seletatav jällegi
Seejärel viiakse vigastatu viivitamatult vaakummadratsil, pideva vereringe, hingamise, teadvuse ja pupillide kontrolliga, kiirabiautoga haigla erakorralise meditsiini osakonda. Patsiendi vastuvõtmisel haiglasse esineb samasugune kliiniline sümptomaatika nagu uurimisel õnnetuspaigas. Kompuutertomograafia lülisambast ja koljust näitavad kaheteistkümnenda rinnalüli ning esimese ja teise nimmelüli murde koos lülisambakanali ja vasakpoolsete lülidevaheliste mulkude samaaegse kitsenemisega. Märgid kolju- või ajuvigastusest puuduvad. Haiglas vabastatakse kirurgiliselt seljaaju ja närvijuured survest ning stabiliseeritakse murd. Oluline anatoomia Lülisammas, telgmine elund, on kere liikuv tugi ja paistab küljelt vaadatuna kahekordse S-kujulise sambana. Inimesel koosneb see tavaliselt 33 lülist: 7 kaelalüli (lülisamba kaelaosa), 12 rinnalüli (lülisamba rinnaosa), 5 nimmelüli (lülisamba nimmeosa), 5 ristluulüli, mis on 15.–20.
annaabi.ee 
